4.–7. septembril 2023 toimub õpituba "Postfenomenoloogia, tehnoteadus ja hermeneutika" (3 EAP). Õppejõud: Robert Rosenberger (Georgia Tehnikainstituudi kaasprofessor, USA).
Ingliskeelsesse õpituppa on oodatud:
Osalemine on tasuta.
Registreerumata on võimalik osaleda avalikel loengutel 4.–6. septembril. Loe täpsemalt SIIT.
Õpituba annab sissejuhatuse „postfenomenoloogilisse“ koolkonda, sidudes selle hermeneutika ja tehnoteadusega. Avastame postfenomenoloogilist teooriat ja kaalutleme viise, kuidas mõista sellest perspektiivist inimese ja tehnika suhteid. Keskendudes süvakirjeldusele tehnikate tajumisest, uurib õpituba inimese kehalise taju olemust, harjumist ja kogemusruumi. Seostudes pragmatistliku filosoofiaga, püüab postfenomenoloogia ehitada teooria üles konkreetsete juhtumiuuringute varal. Selles vaimus haarab õpituba meie kaasaegse tehnoloogilise seisundi mitme aspekti analüüsi, alates pildianalüüsist laboris kuni teksti monitorilt lugemise olemuseni, simulatsioonide kasutamiseni õppeolukordades, avalike ruumide poliitikani või „fantoomvibratsiooni“ nähtuseni (s.o. hallutsinatsioon, et su telefon taskus vibreeris).
Seminarid toimuvad iga päev kl 10–13:30, avalikud loengud 4., 5. ja 6. septembril kell 16.00–18.00 6. septembril on seminar asendatud praktikumiga Tartu Observatooriumis.
Avalike loengute kava:
4. sept „Kasutajaliidese filosoofia: Nutitelefonidest ja juhi tähelepanu hajumisest“
5. sept „Tehnikafilosoofia ja kontroll avaliku ruumi üle“
6. sept „Kuidas teadlased „loevad“ pilte: Mars Global Suveyori tehnoloogiline vahendamine“
Robert Rosenberger on kaasprofessor Georgia Tehnikainstituudi Avaliku Halduse Koolis (USA) ning Tehnikafilosoofia Ühingu president. Tema töö arendab edasi „postfenomenoloogilist“ teoreetilist vaatenurka. Need juurdlused haaravad uuringuid juhtimisvõime halvenemisest nutitelefonide tõttu, konnade lahkamise simulatsioone klassis ning visualiseerimistehnoloogiate kasutamist neurobioloogias ja kosmoseteaduses. Oma 2017 ilmunud raamatus „Callous Objects“ rakendab ta tehnikafilosoofia ideid kritiseerimaks viise, kuidas avalikku ruumi ehitatakse kodutute diskimineerimiseks.
Rohkem infot Rosenbergist leiab tema kodulehelt.
Õpitoa aluseks olev kirjandus, mis enne läbi tuleb lugeda:
Rosenberger, R. & P.-P. Verbeek. (2015). “A Field Guide to Postphenomenology.” In R. Rosenberger & P.-P. Verbeek (eds.), Postphenomenological Investigations: Essays on Human-Technology Relations. Lanham: Lexington Books, pp. 9-41.
Rosenberger, R. (2017). Callous Objects: Designs Against the Homeless. Minneapolis: Minnesota University Press, ch. 1-3.
Rosenberger, R. (2020). “A Preliminary Inventory of the Transformations of Scientific Imaging.” Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientarium. 8(2): 21-37.
Ihde, D. (1998). Expanding Hermeneutics: Visualism in Science. Evanston: Northwestern University Press, Part 4: pp. 134-198.
Soovituslik lisakirjandus:
Ihde, D. (2009). Postphenomenology & Technoscience: The Peking University Lectures. Albany: SUNY Press, ch. 2.
Hasse, C. (2013). “Artifacts That Talk: Mediating Technologies as Multistable Signs and Tools.” Subjectivity. 6(1): 79-100.
Warfield, K. (2017). “MirrorCameraRoom: The Gendered Multi-(In)Stabilities of the Selfie.” Feminist Media Studies. 17(1): 77-92.
Aagaard, J. (2015). “Drawn to Distraction: A Qualitative Study of Off-Task Use of Educational Technology.” Computers & Education. 87: 90-97.
Kudina, Olya. 2021. "'Alexa, Who Am I?': Voice Assistants and Hermeneutic Lemniscate as Technologically Mediated Sense-Making." Human Studies. 44: 233-253.
Rosenberger, R. (2013). “Mediating Mars: Perceptual Experience and Scientific Imaging Technologies.” Foundations of Science. 18: 75-91.